Dzunglist suurlinna

Mis te arvate, kumba on raskem kätte saada - kas Amazonasest piraajat või laupäevaõhtusest Limast alkohoolset jooki? Osavamate käes on õigupoolest mõlemad võimalikud.

Eilset hommikut alustasime veel Amazonasel ning peale hommikusööki läksime kalastusretkele. Sadas korralikult vihma, kuid kuna paadikesel oli kena palmilehtedest katus peal, siis polnud hullu. Sõitsime meie lodge'st pisut eemale võsa vahele ja piraajapüük algas. Peab tunnistma, et esialgu mitte kõige edukamalt ja nii otsustas giid kohta vahetada. Töristasime pisut eemale ja üritus jätkus tunduvalt edukamalt - algatuseks sain kahel korral kala peaaegu konksu otsa ja kolmandal korral juba ka päriselt - elu esimene kalapüük ja kohe piraaja käes! Peale minu piraaja saadi kätte veel kaks piraajat (giidid), üks suvaline kala (Argentiinas tüdruk) ja üks pisike sägaline (catfish - giid). Ehk siis, meestest polnud suurt tolku, leotasid teised niisama kalatükke Amazonases :-). Kuna kogu seltskond oli äärmiselt loodussõbralik, siis said kalad ka elusalt jõkke tagasi.

Peale lõunasööki pakkisime asjad ja alustasime teekonda Lima poole, kuhu enamvähem planeeritud ajal ka jõudsime. Peale hotelli tsekkinnimist võtsime ette ka pisikese jalutuskäigu, lootuses lõpetada päev mõnes muhedas baaris pisco sour'i seltskonnas... Aga võta näpust, nimelt selgus, et pühapäeval on miskisugused (vist kohalikud) valimised ja sellega seoses on alkoholi müük 3-ks päevaks nii poodides kui söögi/joogikohtades keelatud! Aga nagu selgus, siis reaalselt sellest keelust muidugi väga tõsiselt kinni ei peetud - kui esimeses kohas teatati resoluutselt, et kärkunni ei saa, siis teises tehti ettepanek köögis veini juua ja kolmandas sai juba lihtsalt siseruumis kohvitassist kokteili. Täielik deja-vu, nagu oleks tagasi aastas ca 1986 ja f...ing okupatsiooniaegses Eestis. Novot, erikuradikino!

Pühapäeval tegime algatuseks jälutuskäigu malecon'il ja siis olime paar tundi rannas (nagu juba varem kirjutatud, siis siinne ekvaatorilähedane päike on ikka väga kuri) ja käisime ka ujumas Vaikes ookeanis, või noh, see oli rohkem nagu tõsine füüsiline pingutus, alguses et üldse vette saada ja hiljem et välja saada - nimelt on laine siin tõeliselt suur. Õhtu lõpetasime nagu kohane ceviche mixta ja pisco sour'iga (loomulikult kohvitassist :-)) Selles restos toodi konspiratsiooni mõttes koksidega koos lauale ka suhkrutoos ning lusikad ning kelner teatas kõlaval häälel üle restorani, et palun, siin on teie kohvid.

Paraku tulebki nüüd tõdeda, et meie igati vahva reis hakkab otsa lõppema ja homme hommikul asume teele kodu poole. Tõsi küll, kojujõudmine võtab mõned head päevad aega (täitsa kahju, et Taskila-poiss kinga sai, muidu ehk saaks siit juba otselennuga koju :-)) ja vahepeal saame lisaks cevichele ka fish'n'chips'i Londonis nautida. Igatahes ootame kõiki Londonis elutsevaid talente meiega kohtuma Earl's Court'is asuvas pubis juba teisipäeval, kodueestlasi aga Tallinna lennujaamas kolmapäeval.