Machu Picchu

Alustuseks tahaks teha ühe vigade paranduse eelpool mainitud Puno vaatamisväärsuste puudumise kohta. Üleeile sõitsime bussiga pikalt läbi selle linna ning pidime tunnistama, et see linn oma seninägemata koleduses ongi vaatamisväärsus iseenesest. Teel Punost Cuscosse läbisime ka Juliaca nimelise linna, mille tänavate nägemine Savisaarele kindlasti suurt heameelt teeks - maailmas on vähemalt üks linn, millega võrreldes Tallinna tänavad päris head tunduvad.

Peruu on ikka üks uskumatult mägine maa - kogu 7-tunnise bussisõidu vältel  on mägi mäes kinni, mõned lausa lumiste tippudega.

Cusco asub ca 3400 m kõrgusel, seega oli siin juba mõnusam hingata. Vanalinn oma koloniaalarhitektuuriga on väga kena ning väärib igaljuhul vaatamist. Samas on vist kõigi Cuscosse tulijate põhieesmärgiks Machu Picchu, nii ka meil. Et saada kätte elamus Inca trail'ist, kuid samas mitte kulutada liiga suurt osa puhkusest mägesid mööda müttamisele, broneerisime endale lühiversiooni, ehk 2-päevase retke koos giidi ehk grupijuhiga. Ilmnes, et grupi moodustasime me kahekesi, nii et saime väga mõnusa privaatretke. Kuna praegu on vihmaperioodi tõttu madalhooaeg, siis ongi rahvast suhteliselt vähe. Nimetatud trail'ile tuli peale meie veel vaid 2 inimest, nii et rong tegi peatuse ainult meie pärast. Peatus oli küll selline, et hüppasime rongist välja võpsikusse.

Machu Picchu asub ca 2500 m kõrgusel, mistõttu kliima on siin troopiline ning kõikjal lokkab vihmamets. Matkamiseks on see kõik väga mõnus - erinevalt 4 km kõrgusel turnimisest, ei tunneta sellel kõrgusel mingit erinevust harjumuspärasest. No OK - ilm on soojem ja niiskem.

Meie eilne matk kujutas endast 11 km kuristiku serval, keskmiselt alla meetri laiusel rajal. Kõrgusekartjatele tõenäoliselt väljakutse, kuid vaated on fantastilised. Ja kõik see päädib Machu Picchu nägemisega. Selle kirjeldamiseks ei jätku sõnu ega piisa fotodest. Fotod või telesaated ei anna edasi veeranditki sellest, kui võimas see koht tegelikult on. Siiski paar näidist ka meie poolt, kuigi tegelikult tegime pilte ohjeldamatult:

Õhtuks tulime veelgi madalamale, linnakesse nimega Aguas Calientes, mis peale hotellide, restode ja suveniiripoodide pakub võimalust liguneda termaalveebasseinides.  Seda võimalust kasutasime meiegi ja oli tõesti lõõgastav.

Täna hommikul suundusime tagasi Machu Picchu'le, et kolada pikemalt ringi varemete vahel ja kuulata, mida giid nende kohta teab.

Lõpetuseks ka paar sõna ilma kohta, nimelt on vihmaperiood meid väga lugupidavalt kohelnud, nii et me pole märjaks saanud, pigem oleme päikesest kõrvetatud.

Homme siis lahkume mägedest ja võtame sihiks Amazonase dzungli.